Komöödiazanrid antiigist Moliere'ini
kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste
sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest
tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes
soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44
komöödiast on meieni jõudnud 11.
Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta
vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks
,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks olid need filosoofid ja kirjamehed, kelles Aristophanes
nägi traditsiooniliste eetiliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Pidevalt tögas
ta Europidest, ka pärast viimase surma lavastatud komöödias ,,Konnad". Komöödias pilved
naeruvääristas ta Sokaratest, keda kujutas kaasaegsete intellektuaalide kõigi nende vaadete