Viljastumine
Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb
selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut.
Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise
periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast
areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema
(asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega
areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1)
noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt
määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel
toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus
kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei
ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
annaabi.ee 
