Novell „Metamorfoos“
kindlustab tõlkerada, kuid sealgi on mitmeid inerpretatsiooni teid.
"Metamorfoos"on eraldiseisev reaalsus, ta on maailm, mis jääb pikaks ajaks
püsima mõtteisse. Ettekujutlus, mille Kafka maalib, on ainuomane ning
emotsioon, mis sellest alles jääb, on autorlik. Sõnu novelli kohta on palju, nagu
ka emotsioone ning mõtteid, võrdväärselt teose mitmekihilisusega. Nagu iga hea
raamat, nii ka "Metamorfoos" ajas mind naerma, tegi kurvaks, pani mõtlikuks ning
lõpuks ka sokeeris. Vastoluliselt, kutsus ta minus antud tundeid esile läbi sinise
filtri, mis muutis maailma külmaks ja kaugeks. Mu käed justkui oleks veninud,
sest kogu see aeg, kui ma lugesin, tundsin ennast eemal olevat, kuid kõik, mis
seal toimus oli mu kätevahel. Käte, mille kaudu kõik emotsioonid ka mu peani
jõudsid. Ka see on plusspunkt, et ta minuga mängis nii suure kontrastiga.
Filosoofia, mis loos kajastus, on õige ning sobiv tänapäevase maailmaga.
Ekstentsialism on omane demokraatiale