F.R.Faehlmann
Kreutzwald.
1840-1852 ilmus ÕES-I toimetistes Faehlmanni 8 saksakeelset
kunstimuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik"jt.), milles eesti
rahvamuistendite motiive kasutades ("Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning
soome mütoloogia ("kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica".) ja antiik-
mütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm.
Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule
vastju ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti.
Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja
tuletamist. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset,
antiiksetes värsimõõtudes luuletust. ÕES-I kalendrites ilmunud juttudes (talurahva
rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik" 1842, populaarne
"Kalendritegija kimbus" 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvaid