Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid... Ehk vastaksingi, aga ma ei tea. Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale omaksvõtt ainult üksi pimeduses jääd sa enesele truuks keset valgust jälle muutud tummaks üleliigseks suuks ainult unes keegi tulles õnne toob ja valu viib hommikul su trepikojas
vaadata. Kuid ta eksis: oma teadmised abivajajate hüvanguks tööle rakendanuna oli ta ,,õilsa hetke" leidnud ja Kuradiga sõlmitud kihlveo kaotanud. Seega õnnelikuks saamist ei ole võimalik ette planeerida. Õnn tuleb meie õuele pigem just siis, kui me seda ei oota. Francois de la Rochefoucauld on öelnud: ,,Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab." Küsimusele, mida otsib inimene elult, vastaksingi: ,,õnne". Ka see mees või naine, tüdruk või poiss, kes ütleb, et tema ei oota elult midagi, tahab tegelikult elus midagi saavutada. Igaüks meist tahab olla õnnelik. Selle tõdemuseni jõuab igaüks erineval ajal, kes noorelt, kes alles surivoodil. Nagu öeldakse, ,,kes noorelt parempoolne, see vanalt vasakpoolne", on nii ka õnne leidmisega mida vanemaks me saame, seda rohkem me saame aru, et elus ei otsi me tegelikult midagi muud kui tühipaljast õnne.