(NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu
Sellele katioonile võivad ligi tulla mitmed anioonid , mis iooniliselt sinna seonduvad. Nemad moodustavad ühendi välissfääri. Välissfääri võivad moodustada ka katioonid, juhul kui sisesfäär on negatiivse laenguga: Näiteks, kui vask(2+)ioonile seonduvad kloriidioonid, on kogu sisesfääri laeng negatiivne (2), sest negatiivseid kloriidioone mahtus rohkem kui vaskioon oleks saanud kompenseerida: vasem on neli tühja orbitaali ergastunud seisundis. Seega mahub neli negatiivset kloriidiooni temaga ühineda ja kogulaeng sisesfääril on +2-4= 2. Analoogne lugu on tetraklorokoobalt(2)iooniga. Loomulikult pole kooridnatiivse sideme moodustumine alati nii lihtne. Tegelikult esineb palju nüansse ja side ei pruugi olla kovalentse sideme sarnane. Paljusid olulisi nüansse kirjeldavad kvantmehhaanika seadused jm teooriad.
annaabi.ee 
