poiss elas selles,mis oli eluks kolbmatu raamatus ja vees. Vaid seal ttmdis ta ennast hasti, iseendana. Tema kaed olid labidad, ta uuristas vett nagu mutt mulda; lugedes on meie silmad latemad, mis valgustavad koobast, kuhu me oma ullatuseks oleme sattunud, oleme seda kartnud ja tahtnud, nuud on see juhtunud: oleme pool-sumud, pool-elus. Pikematel distantsidel tombas Passi-poiss ennast konksu, vottis katega jalgade umbert kmni ja vajus basseini pohja. Ta oli vasinud, ta puhkas vee all; suust tousid mullid. Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega: loetakse (ja vist ka kirjutakse) iseenda jaoks, puhatakse, kuj ollakse vasinud, kuigi seekuskilt valja ei paista - olete kumatud ja kurb seal, kus teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev. Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on pohjatusepohipohjus. Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein
Netileheküljed http://www.director.ee/ajulained-ja-meisterlik-juhtimine/ http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/miks-on-uni-tahtis?id=26146429 http://et.wikipedia.org/wiki/Uni http://www.unikulma.ee/sleep_better http://naine24.postimees.ee/730856/hea-uni-on-kehale-ja-vaimule-kriitilise-tahtsusega http://www.director.ee/imelise-une-saladus-hea-juht-juhib-oma-und-paeva-ajal/ http://kehakeel.ee/2014/03/hea-uni-hea-tervis/ http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/miks-ma-kogu-aeg-vasinud-olen-seitse-voimalikku- suudlast?id=64949368 http://buduaar.ee/Article/article/miks-ulemagamine-sulle-kahjulik-on http://www.ohtuleht.ee/186884/miks-algab-koolipaev-kell-8 http://www.saartehaal.ee/2013/10/31/koolis-antavad-kodutood-peaksid-olema-keelatud/ http://www.questionpro.com/a/TakeSurvey?id=4055166&ext_ref=test_response¶m=true 17 Lisa 1 Küsimustik 1. Sugu? 2. Vanus? 3
iksnesendaga teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust. Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja lAM8AKARJUS JA AEG laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud, ood ja paevad. "Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud ja veetilkagi pole mu huuled tundnud juba palju paevi. Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega. Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma." "Jah, ma tulen kaugelt, kuid see kant pole mulle tundmatu," utles Vooras ning istus lave korvale pingile. "Ma olen see, kellele kuulub koik