Sellise menetluse suurim probleem on tsingikihi nõrk nake. Enne 90ndaid tähendas tsinkimine kas tsingikihi panekut kergele vasepõhjale või pikaajalist tsinkimist keskkonnas, kus amperaaz oli oluliselt kõrgem ja tsinkimise periood vähemalt 6 h. Kuna sooda lahust ei kasutatud, siis tsink vabanes ühtlaselt, kõik aatomid said kinnitumiseks aega. Tsingikiht vasel eemaldub ainult koos vasega, seega kate on oluliselt parem. Kroomimine Vasetamine > nikeldamine > kroomimine lõpetati 1989. Vasetamine > kroomimine tänapäevani Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim. Vastavad detailid ei kannata absoluutselt kuuma, kuna vasel on madal sulamistemperatuur.
......6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 Passiveerimine....................................................................................................7 Tinatamine..........................................................................................................7 Vasetamine..........................................................................................................8 Nikeldamine........................................................................................................8 Kroomimine........................................................................................................8 Prodektorkaitse...................................................................................................9 Kokkuvõte.........
suunatult liikuma, tekib elektrivool. Elektrivoolelektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid ära liigsed elektronid, mis lähevad vooluringi välisosa kaudu katoodile ja sealt ühinevad positiivsete inoonidega. = elektrolüüs. Nikeldamine, kroomimine, vasetamine,kulla ja hõbeda kihiga ehete katmine. Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn
* Korrosiooni vastu võitlemise vahendeist annab ülevaate järgmine tabel. Kaitsekatted Keskkonna Elektrokeemiline Metalliline Mittemetalliline Keemiline töötlemine kaitse Tsinkimine Lakkimine Oksüdeerumine Inhibiitorite Protektorkaitse Tinatamine Värvimine sisseviimine Vasetamine Emailimine Kroomimine Õlitamine Metallide sulamid 28 VII Keemiliste reaktsioonide klassifikatsioon 1. ÜHINEMISreaktsioon Kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine. Tekib liht- või liitainetest ühend: Fe+S=FeS CaO + CO2= CaCO3 2. LAGUNEMISreaktsioon Ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet. Tekivad liht- või uued liitained:
detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Pliiga katmist kasutatakse mustade ja värviliste metallide kaitseks, kus tegemist agressiivsete gaasidega, lahustega või väävliühenditega. Terasele on plii katoodiks. Pliid kantakse pinnale kuumalt või elektrokeemilisel teel. Eelektrolüüdi koostis võib olla järgmine: pliiinitraat, ammooniumsulfaat ja polüetüleenpolüamiin. Sellise vesilahusega voolutiheduse juures 100 A/m saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja seda kasutatakse näiteks vaskpillide ilusamaks tegemisel. Vase ja pronksi vasetamisel kasutatakse
detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Pliiga katmist kasutatakse mustade ja värviliste metallide kaitseks, kus tegemist agressiivsete gaasidega, lahustega või väävliühenditega. Terasele on plii katoodiks. Pliid kantakse pinnale kuumalt või elektrokeemilisel teel. Eelektrolüüdi koostis võib olla järgmine: pliiinitraat, ammooniumsulfaat ja polüetüleenpolüamiin. Sellise vesilahusega voolutiheduse juures 100 A/m saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja seda kasutatakse näiteks vaskpillide ilusamaks tegemisel. Vase ja pronksi vasetamisel kasutatakse
annaabi.ee 
