Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vasarastants" - 3 õppematerjali

Sepistamine
6
doc

Sepistamine

kohalik suurendamine tooriku teiste osade arvel. Iga vasaralöögi järel tuleb toorikut pöörata 90º; - muljumisvagu ­ toimub tooriku kõrguse kohalik vähendamine kohtades, kus on vaja laiust suurendada; - painutusvagu - vajalik painutatud teljega stantsiste tootmisel. Joonisel on näitena toodud viievaoline (3 ettevalmistusvagu ja 2 stantsimisvagu) vasarastants. Avatud vasarastantsidel on kraadisoonega vaid lõpp- e. puhasvagu. Ettevalmistusvaod ja eel- e. mustvagu on reeglina kraadisooneta. Mitmevaolistes stantsides paigutatakse lõppvagu, kus deformeerimisjõud on maksimaalsed, võimalikult stantsi keskele, mis on jäigem. Ettevalmistusvaod paigutatakse reeglina stantsi äärtesse. Kuumvormstantsimine pressidel Pressidel vormstantsimisel erineb metalli deformeerimise iseloom oluliselt deformeerimise

Materjaliteadus → Metallide...
120 allalaadimist
Metallide Tehnoloogia 2-Referaat
58
pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

22. Kraadisoonega vasarstants Kraadisoonega stantsides surutakse üleliigne metall pärast vao täitumist spetsiaalsesse kraadisoonde, milles moodustub kraat. Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga stantsivagu ja alles seejärel algaks üleliigse metalli voolamine kraadisoonde. Hiljem kraat eemaldatakse eraldi äralõikestantsis ehk kraadilõikestantsis. Joonis 11. Kraadisoonega vasarastants 23. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale

Materjaliteadus → Metalliõpetus
63 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsi- misel kogu mahus, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus. 5. Võimalus valmistada keerukamaid tooteid kui sepistamisel (sele 2.12). Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Kuumvormstantsi- mine on leidnud kõige laiemat kasutamist keskmise Sele 2.11. Kraadisoonega vasarastants ja suure massiga stantsiste tootmisel. ­ 56 ­ meeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsioonitera- sed süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeer- terased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külm-

Varia → Kategoriseerimata
340 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun