pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond. Kuigi erinevad joonised ja tabelid tegid muidu potentsiaalselt kuiva teksti põnevamaks, jäi tabel 1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks
rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus. Järgmiseks tähtsamaks aktiks oli maareform ja rahareform. Poliitiline elu: Parempoolse tiiva moodustasid Kristlik-Demokraatlik Partei (LKDP), Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon. Keskel paiknes: Rahvuslik Progressipartei (LRP) - A. Smetona, J. Basanavicius, M.Ycas; Suur toetus Leedu armee ohvitseridelt (Alles 1926. aastal pääsesid parlamenti). 1924. aastal moodustati Leedu Rahvuslik Liit. Vasakpoolsed: Rahvasotsialistide partei (LRSP) - Vasakliberaalne maarahva partei marksistliku kallakuga. Kommunistlik Partei keelustati Leedus ära 1919. aastal. 1922. aasta põhiseadus andis parteidele suure tegutsemisruumi. 1922. aasta konstitutsioon- 1. augustil 1922. aastal Asutav Seim võttis vastu põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk Seimile.
annaabi.ee 
