Ohtlikud gaasid
Tema lõhna on võimalik
tunda naiteks tuletiku suutamisel.
Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari
nii looduslike protsesside (nt
vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine)
tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees
lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete
muutumist happeliseks tekib happevihm.
Vääveldioksiidi peetakse üheks kõige olulisemaks saastegaasiks.
Vesinik
Vesinik on varvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Ta on ühtlasi kõige
kergem (vaikseima tihedusega) gaasiline
aine. Vesiniku reageerimisel hapnikuga eraldub palju soojust;
vesiniku segu õhu või hapnikuga aga
plahvatab süütamisel. Inimorganismile vesinik ise erilist ohtu ei
kujutagi, kuid suures kontsentratsioonis
on siiski lammatav.
Vesinikku kasutatakse muuhulgas raketikütusena ning keevitamisel
tema leegi temperatuur on 2600°C.
Perspektiivseks peetakse vesiniku kasutamist energiaallikana
annaabi.ee 
