Valgud
alusel kahte rühma:
1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks
2) proteiidideks ehk liitvalkudeks.
Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise
rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks,
mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks".
Proteiinid ehk lihtvalgud
Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid.
Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja
neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad
ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes,
nõredes jne.
Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa
seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned.
Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa
annaabi.ee 
