Referaat "Hapnik"
Fotosüntees toimub päikeseenergia arvel. Fotosünteesi käigus vee molekulid
lagunevad ja tekkinud hapnik eritub atmosfääri. Vesinik reageerib aga
süsihappegaasiga ning moodustuvad orgaanilised ühendid ( sahharoos, tärklis,
aminohapped, karboksüülhapped ja muud orgaanilised ühendid ).
Fotosünteesiks kulub umbes 0,1 % Maale langevast päikeseenergiast.
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad välistegureist ( näiteks valguse tugevusest,
temperatuurist, taimede varustatavusest vee ja mineraalsete toitainetega) ning
taimeliigist, lehe vanusest, füsioloogilisest seisundist ja muust.
Organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine uuesti süsihappegaasiks ja veeks.
Möödunud geoloogiliste ajastute taimede fotosünteesi tulemusena on Maa
atmosfääri tekkinud hapnik ning maapõue ladestunud orgaanilised kütused ( kivisüsi,
nafta, gaas, põlevkivi, turvas).
Fotosünteesiks on võimelised ka mõned autotroofsed bakteriliigid. Bakterite
annaabi.ee 
