ühist on? Joonis 3.3. Varjualuses leiab kaitset nii vihma, päikesekiirguse kui ka kivirahe eest 28 Loomulikult, kaitset leiame vihma- või päikesevarju all või kilbi taga vaid siis, kui „rünnak” tuleb ühest kindlast suunast, olgu ründajateks veepiisad, raheterad, valguskiired või kivid. Asjaolu, et läbipaistmatu keha taha ei pääse, on kinnituseks valgus sirgjoonelise levimise kohta. Seda ruumiosa, kuhu valgus ei pääse, nimetatakse varjualuseks ehk varju piirkonnaks. Mis on varju tekkimise tingimused? Kindlasti peab valguse tee peal ette jääma keha, millest ta läbi ei pääse. Kuid sellest veel ei piisa. Miks ei ole pilvise ilmaga varje, kuigi valge ju on? Milliste valgusallikate, kas suurte või väikeste, korral on varju piirjooned teravamad? Miks on heledate seintega toas varjude piirjooned väga ähmased? Neile küsimustele vastuse leidmiseks vaatleme jooniseid, kus üks ja sama läbi-
Auriku pardal oli olnud 259 sõrulast, kellest umbes 200 õnnestus laevahukust pääseda ja järgmisel päeval samuti Gotenhafenisse jõuda. 11. novembril saabus laev 282 sõrulasega, 17. novembril veel 242. Täiskasvanud koos lastega olid olukorraga rahulolematud. Nad olid sunnitud olnud rinde lähenedes kodusid maha jätma ja edasi liikuma, kuni nad lõpuks laevadele pandi: ilma soojade riiete ja toidutagavarata pimedas ja külmas novembriilmas merele. Sadamaski sai nende esimeseks varjualuseks külm ladu ning suuri raskusi oli toidu hankimisel. 110 inimest jõudsid kohale veel 24. novembril ning teadsid varem saabunud eestlastele jutustada viimaste sõjapäevade sündmusi. Nad olid rinde liginedes kodudest välja aetud ning majad süüdatud. Õnnelikumad olnud need, kellele sugulased-tuttavad Rootsist paatidega järgi käisid. Erilisi takistusi polevat sakslased selleks teinud. Saksamaale sattunud sõrulased, oskamata enamasti ka saksa keelt, tundsid end üsna
annaabi.ee 
