valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
1. Mis on lainefront? Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 2. Mida kirjeldatakse valguskiire abil? Defineeri kiire mõiste valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis ...
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslain...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volf...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
Laineoptika uurib valguse ja teiste elektromagnetkiirguste levimist, kiirust, tekkimist, mõju ainetele ja kasutamist . Newton arendas korpuskulaarteooriat. Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõi...
BAROKK AJASTU Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline. Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg, hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuid...
14. -Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. ...
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja m...
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
Barokk kunstis ja kirjanduses Referaat Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut...
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kog...
POSTIMPRESSIONISTID- kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva), seetõttu on postimpressionismi raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta. Vincent van Gogh Hollandi maalikunstnik. Tegi kokku umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd. Tema tööd on valminud umbes 10 aasta jooksul, kuna 37aastasena tegi ta enesetapu (põdes ka vaimuhaigust). Varasem looming kujutas rahutute pintslilöökidega maalitud olustikumaale lihtrahva elust või lihtsatest asjadest (koloriit tume-porine). Oma maalidega tahtis ta kaasa tunda vaestele. (Maal ,,Saapad") . Oma soovi aidata inimesi väljendus ka misjonäritöös. Töötas mõnda aega ka Belgias ...
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on ena...
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vaja...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
Tootmise planeerimi ne Loengukonspekt õpperühm XX Õppejõud: XX TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 2 Tallinn 2013 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 3 SISSEJUHATUS OPERATSIOONIJUHTIMISSE 1. OPERATSIOONIJUHTIMISE OLEMUS Toodete tootmine ja teenuste osutamine kui tegevus koosneb operatsioonidest. Sooritatavate operatsioonide arv võib olla väga erinev: see oleneb tegevuse keerukusest ja mahust. Operatsioonide ülesandeks on muuta protsessi sisendid tarbijale vajalikeks väljunditeks, suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on seotud tootmis- ja teenindussüsteemide väljatöötamise, kasutamise ja täiustamisega. Operatsioonijuhtimise protsessi kaudu toimub piiritletud süsteemis ressursivoogude kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste ...
SISUKORD Lk 1... sisukord Lk 2 ... Lk 5 Viidumäe looduskaitseala Lk 6 ... kasutatud kirjandus VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha. Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähe...
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on...
Viidumäelooduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal. Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soon...
<
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Päikesesüsteem.................................................................................................................... 4 Merkuur................................................................................................................................5 Veenus..................................................................................................................................5 Maa ..................................................................................................................................... 6 Marss......................................................
Sagedamini esinevad terviseprobleemid reisimisel Andra Pant, NT12 Video: http://www.youtube.com/watch?v=G2LAqLtsFHM ,,Travel Tips 101" Reisikohvrit pakkides peaks kindlasti arvesse võtma mitmeid asjaolusid. Nii on enne reisi vaja mõelda ka tervise peale ning aegsasti välja selgitada reisil esineda võivad terviseriskid. Kui reisilemineja on täiesti terve, piisab reisiks valmistumiseks kuust-paarist ka eksootilisse paika reisides. Kui reisija põeb mingit kroonilist tõbe, mida peab pidevalt ravimitega ohjama (näiteks diabeet või hüpertooniatõbi), peaks...
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! H...
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...
VINCENT VAN GOCH Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Elulugu......................................................................................................................................4-6 Looming....................................................................................................................................7-8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................10 ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. ...
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar. Itaalia keskel voolab Tiberi jõgi, selle kaldal seitsmel künkal asub Rooma linn. Legendi järgi rajasid Rooma linna 753. aastal eKr emahundi poolt üles kasvtatud vennad Romulus ja Remus. Rooma tekkis paljudest väikestes...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
annaabi.ee 
