Nimetu
Juba 1909. aastal märkas Rootsi
astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel
Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele
taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki
Linnuteed, kuid tugevalt koondunud just sellesse vöösse ning suurematel
kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast
jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki
meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest,
kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi.
Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte
vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on
koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis
hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt
annaabi.ee 
