M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
19. PEATÜKK
Läks mööda kaks või kolm päeva; arvan, et võiksin öelda: ujus mööda kaks või kolm
päeva -- need kadusid nii vaikselt ja pehmelt ja armsalt. Me viitsime aega järgmiselt: jõgi
oli sealt koledasti suur, -- mõnikord poolteist miili lai; sõitsime öösi ja päeval peatusime
ja olime peidus; niipea kui öö oli lõppemas, katkestasime sõidu ja panime parve kinni, --
enamasti alati seisvasse vette mõne leetseljaku all; siis raiusime noori villpapleid ja pajusid
ja varjasime nendega parve. Siis heitsime õnged vette. Selle järel lipsasime jõkke ja
suplesime,.et endid värskendada ja jahutada; siis istusime liivasele põhjale, kus vesi oli
umbes põlvekõrgune, ja ootasime päeva algust. Kuskil polnud ühtki heli -- valitses täiuslik
vaikus, otsekui õleks kogu maailm maganud; ainult härgkonnad ehk mõnikord
krooksusid. Esimene, mis vee kohalt hakkas paistma, oli kahvatu joon: metsad teisel
kaldal; muud midagi polnud näha
annaabi.ee 
