Litosfääri kokkuvõte
Need
protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e.
geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks
on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine (a) või intensiivne murenemine (b).
Varisemise tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva
materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega
nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b)
äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad
maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse
omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga
väikese (10kraadise) nõlvakalde juures.
Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv
niiskusega küllastunud settematerjal seguneb