...............................................3 2Ühe tunnuse analüüs................................................................................................................ 3 2.1Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused.........................................................3 2.2Millised on keskmised......................................................................................................... 3 2.3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis on mood?..................................................................................................................... 4 2.5Mis on mediaan?................................................................................................................ 4 2.6Olukord (loengukiledelt). Millal kasutada moodi / mediaani / aritm. keskmist. mitu
Kvartiil_1 13308,75 13308,75 Kvartiil_2 16906,5 16906,5 Kvartiil_3 23080,25 12749 Protsentiil 12241,82 5445,95 4 Tabel 1. Keskmised Allikas: Lisa 1. Variatsiooninäitarvud Elussünnid Abielud 3078,05777 Keskmine lineaarhälve 4620,217778 8 10280215,1 Dispersioon 23645458,51 2 Variatsioonikordaja 26,70% 34,64% 3206,27745
1983 34250 1984 33747 1985 35652 1986 35749 1987 34713 1988 30702 1989 28216 1990 29410 1991 29406 1992 28403 1993 25587 1994 22450 1995 20518 1996 19464 1997 19157 1998 18424 1999 17027 2000 15331 2001 14049 2002 13149 2003 13008 2004 12625 2005 11835 2006 11625 2007 11123 2008 10699 Joonis 1. 2. Keskmised ja variatsiooninäitarvud Tabel 2. aritmeetiline keskmine 27643 variatsiooniamplituud 31610 maksimumväärtus 42309 miinimumväärtus 10699 Aritmeetiline keskmine näitab, et keskmiselt oli Eestis ajavahemikul 1970-2008 aastani 12- kuuse perioodi jooksul 27643 aborti. Suurim abortide koguarv oli 1972. aastal (42309 aborti) ja vähim 2008-ndal aastal (10699). Variatsiooni amplituud on üsna suur, lausa 31610, ehk siis
arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine jt. i ( n + 1) ( Qi ) = 4 Asendi- ehk struktuurikeskmised mediaan, mood, kvantiilid (kvartiilid, detsiilid jt) Mood kõige sagedamini esinev liige kogumis Kvartiilid jagavad kogumi neljaks võrdseks osaks, detsiilid 10-ks. Hajuvuskarakteristikud jagunevad: Absoluutsed variatsiooninäitarvud variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon, standardhälve jt. Suhtelised variatsiooninäitarvud erinevad variatsioonikoefitsiendid Variatsiooniamplituud - Näitab variatsiooni ulatust kogumis (R = X X ) max min Struktuurisuhtarv osakogumimaht / üldkogumi maht Koordinatsioonisuhtarv osakogumi i maht / osakogumi j maht
............2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ............
· Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks. VARIATSIOONINÄITARVUD · Variatsiooniamplituud (R= Xmax-Xmin)näitab äärmuste vahet. Äärmusi kirjeldab, ei kirjelda seda mis on kogumi sees. Väheväärtuslik, infot pea ei olegi. · Absoluutsed variatsiooninäitarvud: variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon ja standardhälve, kvartiilhälve. Absoluutsete variatsiooninäitarvude suurus sõltub variantide absoluutväärtustest, mis muudab nad erinevate ridade võrdlemisel raskesti kasutatavateks. Teiseks probleemiks absoluutsete varieeruvusnäitarvude kasutamisel on ühik. Neil on mõõdetava suurusega sama ühik, mis muudab võimatuks erinevate ühikutega suuruste hajuvuse võrdlemise.
4. Kui vähendada (või suurendada) variantide väärtusi mingi arvu b võrra , siis väheneb (suureneb) aritmeetiline keskmine sama arvu võrra 5. Kui vähendada (suurendada) rea liikmeid mingi arv k korda , siis väheneb (suureneb) ka aritmeetiline keskmine sama arv korda Tunnuse väärtuste varieeruvust iseloomustavaid rea üldistavaid karakteristikuid nimetatakse variatsiooninäitarvudeks. Variatsiooninäitarvud jaotuvad absoluutseteks, mis arvutatakse vahetult rea liikmete väärtustest, ja suhtelisteks, mis leitakse erinevate karakteristikute suhtena. Absoluutsetest variatsiooninäitarvudest vaatleme järgmisi: a) variatsiooniamplituud; b) keskmine lineaarhälve; c) dispersioon ja standardhälve; d) kvartiilhälve. Keskmine lineaarhälve ehk keskmine absoluuthälve on üldistav näitarv, mis iseloomustab kogumi kõikide liikmete omavahelisi erinevusi.
Sel juhul võib valimis esineda mitu erinevat gruppi, mida eraldi uurida. • Antimood – kõige harvemini esinev väärtus 3. Mediaan (median) • Jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. • Mediaan jaotab järjestatud statistilise rea kaheks • Paarituarvulise rea korral on mediaan järjestatud rea keskmine liige • Paarisarvulise rea korral leitakse mediaan kahe keskmise liikme aritmeetilise keskmisena Variatsiooninäitarvud • Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse varieerumist ehk hajuvust. • Dispersioon ehk keskmine ruuthälve • Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist (realiikmetega samades ühikutes) • Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes • Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda suurem on tunnuste väärtuste hajuvus • Mida suurem on hajuvus, seda moonutatum on ka aritmeetiline keskmine
4. Kui vähendada (või suurendada) variantide väärtusi mingi arvu b võrra , siis väheneb (suureneb) aritmeetiline keskmine sama arvu võrra 5. Kui vähendada (suurendada) rea liikmeid mingi arv k korda , siis väheneb (suureneb) ka aritmeetiline keskmine sama arv korda Tunnuse väärtuste varieeruvust iseloomustavaid rea üldistavaid karakteristikuid nimetatakse variatsiooninäitarvudeks. Variatsiooninäitarvud jaotuvad absoluutseteks, mis arvutatakse vahetult rea liikmete väärtustest, ja suhtelisteks, mis leitakse erinevate karakteristikute suhtena. Absoluutsetest variatsiooninäitarvudest vaatleme järgmisi: a) variatsiooniamplituud; b) keskmine lineaarhälve; c) dispersioon ja standardhälve; d) kvartiilhälve. Keskmine lineaarhälve ehk keskmine absoluuthälve on üldistav näitarv, mis iseloomustab kogumi kõikide liikmete omavahelisi erinevusi.
Moodi puhul aga käid ringi küsid milliseid hindu küsitakse , kujutlus tüüpilisest päevahinnast tekib kiiresti ja tema väärtus langeb kokku valdavaosa ostjaskonna ettekijutlusega , mis selle päeva keskmine hind on. 17. Varieerumise mõiste; Variatsioonnäitarvud Kui kogumi liikmete ühe ja sama tunnuse väärtused erinevad üksteisest, siis öeldakse et tema väärtus varieerub. Variatsiooninäitarvud iseloomustavad kogumi üksikliikmete kõrvalekaldumist kesktasemest. Variatsiooninäitarvude puhul kehtib reegel, kui andmed on tihedalt koondunud keskmise väärtuse ümber, siis saadakse suhteliselt väikesed variatsiooninäitarvude väärtused, kui aga andmed on hajutatud, on tulemuseks suhteliselt suured väärtused. Vatiatsiooninäitarvud jagunevad: absoluutseteks(on seotud mõõtmisdimensiooniga ja õimaldab võrrelda ainult sarnastes mõõtühikutes
.................................................. 61 10 Andmete kirjeldamine......................................................................................................... 63 10.1 Sagedusjaotused ................................................................................................................... 63 10.2 Keskmised .............................................................................................................................. 65 10.3 Variatsiooninäitarvud ............................................................................................................ 69 11 Nähtustevahelised seosed ................................................................................................... 71 11.1 Korrelatsioonanalüüs ............................................................................................................ 71 11.2 Lineaarse korrelatsioonikordaja puudused .....................................................
(Tambur) (Tambur) Nähtustevahelised seosed Variatsiooninäitarvud (Tambur) · Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse (Tambur) varieerumist ehk hajuvust. · Seosed ühtede objektide olemasolu, · Dispersioon ehk keskmine ruuthälve
annaabi.ee 
