Eesti keel tänapäeval
Enamasti Viljandi ja Valga
maakonnas.
· Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus.
· Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel".
Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega.
· Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000.
Vananev rühm, keel on hääbumas.
· Lõuna-eesti keel on tänapäeval üsna variatsiooniderohke ja kirev. Paikkonniti räägitakse
erinevate lõuna-eesti murrete segusid. (N: võro-mulgi keel valgamaal)
· Maad peeti pühaks, seda eriti suurel ristipäeval, mis oli 4 päeva pärast lihavõttepõhi. Sel
päeval ei tohtinud maad künda ega teha viga sellele, mis maast kasvab.
· Sõna ,,töö" ei ole eesti keeles negatiivse varjundiga.
· Eesti keeles suhtuti töösse austusega. Seda ei tohtinud narrida. Töö tahtis tegemist.
Tööinimest ei võinud töö ajal segada
annaabi.ee 
