Pasknääri eluviis
see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad
kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt.
Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal
ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi.
Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi.
Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk
pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse
570 asemel vaid 276 lindu. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt ilmusid linnud
söötmiskohtadesse mõne nädala eest talviste ilmade saabudes, kuid viimaste päevade
pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohti külastatakse ebaregulaarsemat.
Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem,
piirdudes 33 isendiga (2011
annaabi.ee 
