Eestlaste muistne vabadusvõitlus
lahingupaiga juurde laagrisse jäid, samal ajal kui liivlased ja latgalid suundusid
naabermaakonda Vaigat rüüstama ja peatusid sealse Somelinde linnuse juures.
Järgmisel päeva järgnesid sinna ka sakslased. Pärast kolmepäevast Vaiga
laastamist mindi edasi Järvamaale, mida samuti kolm päeva rüüstati. Tagasi
Liivimaale suunduti läbi Mõhu ja Nurmekunde maakondade, mille külad pandi
põlema, ja üle Võrtsjärve jää.
Novgorodi, Pihkva ja Toropetsi vürstide sõjakäik Varbolasse
Läti Henriku kohaselt tegi sakslaste retkest kuulnud Novgorodi vürst Mstislav
Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale.
Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola
linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid.
Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva
kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad