Juhan Liiv
1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis,
kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd
ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada.
Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes. Seal toimus konflikt Liivi ja Vilde vahel.
Liiv põdes skisofreeniat. 1894 aastal jõudis skisofreenia välja märatseva hulluseni.
1895 anti välja esimene Juhan liivi nimeline luulepreemia Debora Varandile.
Kõige parema portree temast on teinud Nikolai Triik.
Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused. 1927 kirjutab Tuglas monograafia Juhan
Liivist.
Kirjutanud kõikidest aastaaegadest aga põhiliselt sügisest. Sellest omakorda eriti
hilissügisest. Taustaks on oluline venestusaeg. Kirjutamisstiil on väga napp.
Näited teostest: "Sügis", "Sügise", "Oh kanarbik, oh lilleke", "Tühja pesa ees"
Isamaa lüürika:"Mitte igaühele", "Ma lillesideme võtaks", "Eile nägin ma
Eestimaad",
annaabi.ee 
