Ususõjad Prantsusmaal
Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma
väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti
kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas
Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu,
millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad
võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks
sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga
Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti
18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja
Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele
lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel
annaabi.ee 
