......................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe kuni kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena
mis sisaldasid möödaminnes informatsiooni antud tarkvara kohta. Völismaised allikad piirdusid internetilehekülgede näol, põhiliselt programmiga tihedalt seotud organisatsioonid. Välismaist informatsiooni oli mitmes allikas aga jutt iseenesest sama mis mujal, sõelusin ja tõlkisin välja informatsiooni mis kirjeldaks programmi võimalikult laiahaardeliselt või n.ö holistlikult, et saada kirja olulisim. Varam samas aines vormistatud töö oli viimati 2006 aastal, mis iseenesest oli põhjalik töö kuid arvestades aja ja tehnoloogia arengut oli see kohati aegunud kuna programmi on järjepidevalt arendatud ja täiendatud.
Infrapunateleskoobid näitavad, et seal on suur ja tihe täheparv. Täpselt täheparve keskel on tähed aga varisenud kokku Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga umbes miljon Päikese massist. ( 1.) Linnuteed on nõrgalt helenduvad ja neid on vast meist igaüks tähele pannud pimedal sügisööl. ( 2.) Kokkuvõte Taevas on palju erinevaid kehasid millest mina ennem eriti ei teadnud, näiteks väga huvitavad olid galaktikad. Päikesesüsteemi planeetidest ma olin varam ühteist õppinud, kuid sain ka palju uut teada. Taevakehade füüsikalisi omadusi on väga raske määrata ning paljudest asjadest ka raske aru saada. Kosmoses on veel palju asju, mida uurida ning ma arvan, et töö seal ei lõppe iial. Kasutatud kirjandus 1. Oja, H. 2001. Põhjanael. Valgus, Tallinn 2. Jaaniste, J. 1999. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn 3. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn 4. URL=http://forte.delfi
Aju areng • toimub seest → välja 2)vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake • Sünnil 80-100 miljr. Närvirakku 3)keskaju (mesencephalon) Lapse areng prenataalses perioodis: • kardiovaskulaarne süsteem ja NS hakkavad embrüol kõige varam tööle – südamelöögid -3.n. 4)Tagaaju: sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake – esimene refleks -8.n. (suupiirkonna puudutusele käe liigutus) – imemisrefleks-29.n. (*hüpotees: paremakäelised imevad paremat pöialt) 5)Üdiaju: piklikaju (medulla oblongata). • sünniks on refleksid põhiliselt ajutüve kontrolli all, vähe kortikaalset kontrolli
annaabi.ee 
