Jood söötades Looduses on jood hajutatult õhus, vees, mullas, elusorganismides. Sõltuvalt mulla joodisisaldusest on ka taimede joodisisaldus väga erinev ja kõigub laiades piirides. See ei ole ühesugune isegi ühe taime ulatuses. Rohkem joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Oluliselt mõjutab taimede joodisisaldust kaugus merest. Mereäärsetes piirkondades on taimed ja neist valmistatud söödad joodirikkamad. Taimede joodisisaldus sõltub veel sesoonsusest. Varakevadises rohus on joodi kõige vähem, hilissügisel kõige rohkem. Söötade joodisisaldust mõjutab nende säilitamine. Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub. Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on oksüdatsiooni tõttu osa joodi ilmselt vabanenud ja lendunud, mistõttu selle joodisisaldus on väiksem kui heas silos. Üldiselt leidub söötades vähe joodi. Rohkesti joodi on kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka
lagundavateks ühenditeks (ClO). Osooniauk Antarktika kohal Pilvede jääkübemed kasvavad ja langevad stratosfäärist alla viies nii sealt ära lämmastikoksiidide tooraine. Lämmastiku ja klooriühendite tasakaal mängib aga olulist rolli osooni käekäigus. Mõlemad katalüsaatorid reageerivad omavahel; tulemuseks on üsna stabiilne ja osoonile ohutu gaas: ClO + NO2 = ClONO2 Kui tasakaalu pole, asub kogu ülejääk reageerima osooniga. Varakevadises polaarses stratosfääris on Cl ja ClO sisaldus kuni 500 korda kõrgem kui muidu ning NOx-de sisaldus tunduvalt alla tavalise. Nii hakkabki halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Osooniekraani tulevik 1987. a. sõlmitud Montreali Protokolli kohaselt pidi freoonide tootmine vähenema 1998. aastaks 50% võrra. Freoonide eluiga on üle saja aasta. Isegi nende tootmise täielik lõpetamine ei avaldaks kohest mõju osooniekraanile.
annaabi.ee 
