Neugrundi meteoriidikraater
km) ja vanim (ligi 535 mln aastat) ning kõige hiljem (1998a.) avastatud. Seda, et nii suur tükk
võis nii kaua märkamatuks jäi, võib seletada sellega, et Neugrundi puhul on tegu veealuse
kraatriga, aga vette on teadagi hea igasuguseid asju, isegi mitmesajal ruutkilomeetril laiutavat
meteoriidkraatrit peita. (4)
Neugrundi madal koos seda ümbritseva merepõhja ringjate stuktuuridega kujutab endast
varakambriumis (ca 540 Ma) tekkinud ja seejärel mattunud ning kvaternari eelse erosiooni
käigus osaliselt uuesti avanenud imaktstruktuuri- meteoriidikraatrit. Kraatri läbimõõt ringvalli
harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on
ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis
väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise
annaabi.ee 
