Maailma usundid
animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi
varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse
väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta
on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks
evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on
sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism,
evolutsionism, preanimism.
animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse,
kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi
ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer.
Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism,
evolutsionism, hing.
6. Mis on maagia?
annaabi.ee 
