Amadeus
Salieri tegi kõik
selleks, et Mozardi elu raskemaks muuta ja et lõpks ometi saaks ta temast parem olla. Püüdis
igati saada pihta tema loome tehnikale, selleks ta lausa palkas teenijanna. Kogu film tundus
mulle et Mozart oli nagu kasvatamatta jõnglane, kes arvas et võib teha mida iganes soovib
ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Tal oli hea omadus, et õudis alati oma tööd õigeks
ajaks valmis.
Ta looming oli tõesti vapstav. Iga hetkega ta üllatas aina enam. Juba see oli ebatavaline, et ta
kirjutas oma loomingud ilma mustandita. Tal oli võimas kuulmine ja ettekujutlus kuidas
filmis näidati et ta mängib oma palad peas läbi. Kõige rohkem jäi mul meelde reekvium
Lacrimosa. Miks? Aga arvatavasti sellepärast, et sel hetkel valdas mind täielik kurbus. Juba
ette kujutusest et inimene peab kirjutama oma surma jaoks. Jubeda tunde tekitas see, et kuidas
teda maeti
annaabi.ee 
