avalikustas Newton ebatäiusliku teooria keemilisest jõust. Samal ajal tegeles ta uuringutega alkeemiavallas, kuid see sai tuntuks umbes sajand pärast tema surma. 17.sajandi lõpuks oli Newtonil mitmeid saavutusi: ta oli valitud välisuurijaks Academi des Sicence'is (Pariis), sai Royal Soceity nõukogu liikmeks ja 26. novembril 1701, valiti ta parlamendi liikmeks Cambridge'ist. 1703. aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi president. Seltsi vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid üksnes eksperimente. See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705. aastal sai Newton kuninganna Anne'ilt tiitli - temast sai sir Isaac. (3) Newton suri Kensingtonis 20. märtsil 1727 ja maeti Westminster Abbey'sse 28. märtsil. (2) Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton
,,Optikale" ja essees ,,Hapete olemus" (1710) avalikustas Newton ebatäiusliku teooria keemilisest jõust. Samal ajal tegeles ta uuringutega alkeemiavallas, kuid see sai tuntuks umbes sajand pärast tema surma. 17.sajandi lõpuks oli Newtonil mitmeid saavutusi: ta oli valitud välisuurijaks Academi des Sicence'is (Pariis), sai Royal Soceity nõukogu liikmeks ja 26. novembril 1701, valiti ta parlamendi liikmeks Cambridge'ist. 1703. aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi president. Seltsi vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid üksnes eksperimente. See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705. aastal sai Newton kuninganna Anne'ilt tiitli - temast sai sir Isaac. (Biographies. www) Suhtumises inimestesse ei muutunud Newtoni oluliselt kogu eluaja. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Newton lühemat kasvu, jässakas, tagasihoidlik, paljude suhtes heatahtlik, ent samas
annaabi.ee 
