Hirvekütt
olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete
külgede alla.
Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse
juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende
püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid
minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin
ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule.
Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine
vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad
väga särama, kui peale kardinate alla laskmist sain ma näha kaht säravat neidu rütmika
muusika saatel oma peput väristamas ning jalga keerutamas. Võiks öelda, et Mirtel Pohla
annaabi.ee 
