Rahvaarvu muutumise protsent - teatud perioodi alguse ja lõpu rahvaarvu vahe algsega Koguiive 1k inimese kohta - näitab palju suureneb/väheneb rahvaarv 1k sel perioodil riigis elanud inimese kohta Sündimust mõjutavad tegurid: usundid, kooselu traditsioonid, majanduslikud võimalused, väärtushinnanugud, viljakate naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, pereplaneerimise võimalused, naiste/meeste võrdsus ühiskonnas Sündimuse üldkordaja - sündide arv 1k inimese kohta Vanusekordaja - mitu last sünnib 1k teatud vanuses naise kohta aastas Summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündide arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta vanusekordajad Suremust mõjutavad tegurid: vägivald, õnnetused, haigused, nälg, sõjad, veepuudus, konfliktid, looduskatastroof Suremust iseloomustavad: suremuse üldkordaja, keskmine eluiga, suremus loomulik iive = sünnid - surmad sündide üldkordaja = sünnid/keskmine rahvaarv * 1000%o
Statistikaamet nimetab suremuse üldkordajaks. Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Imikusuremus 2001. aastal oli Nigeerias 110 promilli, Egiptuses 35 promilli, Jaapanis 3 promilli ja Eestis 11 promilli. Keskmine laste arv sünnituseas naise kohta (Statistikaamet nimetab sündimuskordajaks) on arvutades leitud keskmine sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtivad kindla aasta vanusekordajad. Sündimuse vanusekordaja on sündide arv aastas 1000 samas vanuserühmas (nooremad kui 14, 14-19, 20-25 jne) naise kohta. Vähenenud on keskmine laste arv naise kohta (demograafilise plahvatuse ajal on ka kasvanud) ja kasvanud on ka naiste keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel. Keskmine oodatav eluiga on sünnimomendil arvutatud keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui selle aja suremus ei muutu. Rahvastikupüramiid on rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav
annaabi.ee 
