Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine) juhul, kui inimest elustada 5-6 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).
Lihulas domineerivad naissoost vanurite seas 65-69 aastased (62 naist), selles vanuseastmes elabki Lihulas kõige enam naisi. Meestest domineerivad Lihulas vanurite seas 70-74 aastased (33 meest). Nii Türil kui ka Lihulas on naiste eluiga pikem. 4) Millised erinevusi märkad meeste ja naiste hulgas? Mis vanuses ülekaalus mehed /naised, kust toimub muutus? Märkan seda, et meeste eluiga on lühem kui naistel. Seega vanurieas mehi on vähem kui naisi, kuigi laste ja tööealiste seas domineerivad mehed (seda nii Lihulas kui Türil). Lihulas oli kõige rohkem 45-49 aastaseid mehi ning naisi oli kõige rohkem 65-69 aastaseid. Türil oli mehi kõige rohkem vanuses 50-54 ning naisi vanuses 70-74. Sündimus on jäänud Lihulas kui ka Türil aina väiksemaks. 5) Linnades noorenev/vananev rahvastik, milline võiks olla prognoos Mõlema linna puhul on tegemis vananeva rahvastikuga, kuna sündide arv kahaneb. Põhjuseks
Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 2122 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine) juhul, kui inimest elustada 56 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).
Enda välimuse eest hakatakse hoolt kandma, riietuses muututakse moodsamaks, käiakse reisimas ning muidu väljas. Meie kutsume seda ka ,,teiseks nooruseks" ja sageli see tõesti nii ongi. See näitab, et inimene on endaga rahul ja tahab samuti elust rõõmu tunda nii kaua kui füüsiliselt võimalik. See on täiesti normaalne. Täiskasvanuea viimane etapp on vanuriiga. Nüüd on lastel aeg oma vanemate eest hoolitseda ja neid toetada nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Vanurieas on sageli nägemine ja kuulmine veelgi halvenenud, füüsiliselt ollakse nõrgemad ja enam ei ole seda särtsu ja jõudu nagu varem. Töökohta ka sageli enam ei ole, et oleks igapäevane motivatsioon toast välja minna ja ennast liigutada. Haigusedki mutuvad raskemini põetavateks, sest organism ei jõua enam haigustekitajatega võidelda nii lihtsalt ja kiirelt kui varem. Loomulikult on vanadusiga kõigil erinev. See sõltub eelpoolmainitult geenidest ja inimesest endast
elu algperioodil toimub kiire areng, siis areng aeglustub ja vananedes on kiire taandareng, mis iseloomustab tõusu ja langust. Kaare ühes otsas on sünd ja teises surm. (Timberg) (Lorents, 2012) 1.2 Vanuriiga üldiselt Kui inimese elu koosneb kümnest osast, siis kümnes iga on vanuriiga, mis on 70-90 eluaastatel. Peale vanuriiga on ka olemas veel üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see algab 90.-st eluaastast, mis tänapäeval on üsna haruldane. Vanurieas sõltuvus teistest inimestest suureneb, aga samas jääb lähedasid inimesi aina vähemaks. Taandareng süveneb ja eluga on raske üksi toime tulla. (Lorents, Hariduskeskus, 2012) 3 2. Vanuriiga 2.1 Eakas Eakateks loetakse inimesi, kes on 70 aastased või vanemad. Vananemisega kaasnevad mitmed muutused mälu nõrgeneb, jõud kahaneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob.
õppimisvõime kaob. Peab hakkama elama lasteta. Tööind kaob. Võib minna pensionile. On võimalus nautida järelejäänud aega. Tuleb õppida taluma üksindust. 10. Vanuriiga Viimane ehk kümnes iga on vanuriiga. See esineb aastatel 7590. Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid. Kokkuvõte Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Igal eluperioodil on omad arenguülessanded ja probleemid.
selleks et tagada nii enda kui teiste turvalisus. (Roper, Logan, Tierney 1999: 88) 9 4. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS Sõltuvusel/sõltumatuse mõistel on erinevaid aspekte, mida saab kästileda seoses turvalise keskkonna elamistoiminguga. 4.1. Sõltumatus ja vanus Üldistavalt võib öelda, et elukaare algusosas on inimene sõltuv, täiskasvanueas sõltumatu ja vanurieas tõenäoliselt taas vähemalt mõningal määral sõltuv. Imik sõltub täielikult teistest oma turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingus ning teda tuleb kaitsta õnnetuste, tule, nakkuse ja mustuse eest. Ka väikelaste turvalisus sõltub suurel määral vanematest. Neil puudub nii füüsiline kui vaimne valmidus turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingusse kuuluvate paljude väga keeruliste tegevuste sooritamiseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71)
toimuvaid hapendumisprotsesse, suurendavad hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Need tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile. Kibuvitsapreparaate võetakse sisse mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C-vitamiini kaotus, eriti lapse- ja vanurieas. Neid on soovitav tarvitada ka rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Neid kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendivaeguse, neeru- ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõve.
Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus 168 ... 222 kJ (40 ... 53 kcal) kehamassi l kg kohta. Seoses ainevahetusprotsesside madalama intensiivsuse, väiksema kehamassiga jm. sooliste iseärasustega on naistöötajatel energia üldkulu umbes 15 madalam kui meestel, kuid arvestuses l kg ideaalse kehamassi kohta soolised erinevused praktiliselt puuduvad. Ainevahetuse toidus ja tootmistegevuse oluline muutumine pensioni-, eriti aga vanurieas vähendavad märgatavalt organismi energiavajadust. Lapseeas seoses intensiivse arenemisega, milleks kulub rohkesti kudede ehituseks vajalikke aineid ja energiat, on kalorite suhteline vajadus kõige suurem,. näiteks kuni 5 aasta vanusel lapsel 334 ... 418 kJ (80 ... 100 kcal) keha-massi l kg kohta. Peamised toitained: Valgud: Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks
annaabi.ee 
