Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Eha Valgus Eha Valgus Valgus Eha EV Juuli Kuu Juuli Kuu Kuu Juuli JK Heli Kopter Heli Kopter Kopter Heli HK Kade Kops Kade Kops Kops Kade KK Laine Laud Laine Laud Laud Laine LL Kiidu Laul Kiidu Laul Laul Kiidu KL Ele Vant Ele Vant Vant Ele EV Ester Ork Ester Ork Ork Ester EO Triinu Lepa Triinu Lepa Lepa Triinu TL Villem Võsa Villem Võsa Võsa Villem VV Liitmisel tekkiv sõna eesnime esitäht Perenime esitäht (kõik väiketähed) leopard L P kullapalavik K P
rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom стрел vints лебедка tõstuk подъемник laadur загрузчик transpotoor sildumisseade швартовое устройства ankruseade якорное rooliseade рулевое kuivendus осушительная ballast баласт kreeni ja diferendi mõõtetorude измерительных трубок õhutorude воздушные
19. Veekindel- Водонепроницаемые 64. Reeling-пеллинг. переборка 65. Luugikrae/kooming-комингс. 20. Vöörpiik- форпик 66. Losspoom-грузовая стрела. 21. Ahterpiik- ахтерпик 67. Vints- лебёдка. 22. Topelt põhi- двойное дно. 68. Laeva Kraana-судовй кран. 23. Ballast- балласт. 69. Vant-Вантa. 24. Varustus- снаряжение. 70. Taak-штаг. 25. Ots- конец(-ы). 71. Signaaltuled- сигнальные огни. 26. Liin- линия. 72. Tõstuk-подъемник. 27. Võrk- Сеть(-ka) 73. Laadur-погрузчик. 28. Alumine tekk- нижняя палуба. 74. Transportöör/lint-транскртер. 29. Ülemine tekk- верхняя палуба. 75
Tahkete ainete kontsentratsioon on püsiv ja sellepärast jäetakse nad kiiruse avaldisest välja C(t) + CO2 = 2CO v = [CO2] Zn(t) + 2HCl = ZnCl2 + H2 v = [HCl] 2 Kui osa reagentidest on gaasid ja kiirus avaldatakse rõhkude kaudu, siis jäetakse välja nii tahked ained,kui ka vedelikud, sest nende osa rõhu tekitamises on tühine. Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist vant Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise 2 reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda v2 (t2 t1 ) /10 v1 See tähendab, temperatuuride vahe jagatud kümnega läheb astendajasse Tegemist on eksponentsiaalse sõltuvusega ja temperatuuri muutmine muudab kiirust väga tugevalt. Vant`Hoffi reegel on väga ligikaudne ja kasutatav vaid väikeste temperatuurivahede korral
punasega" Rotterdamis" 1925-30 ,,Mokakann" 1923-24 ,,Dissonantide BEYER kontrakompositsioon XVL"1925 ,,Vaike ristkulikutega tekk" 1923-24 JOHNSTON R. vant HOFF ,,Londoni allmaaraudtee skeem" 1931 ,,Disain kino-tantsusaali ,,Villa Henny" seina jaoks"1927 ,,Kontrakonstruktsioon" 1924 Marcel BREUER RIETVELD ,,Vassily tool" 1925-26 ,,Punane sinine tool" 1917-23 BAUHAUS ,,Schroderhouse mudel" DICKMANN 1923 - 24 ,,Kirjutuslaud" 1924 BRANDT
Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“.
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud „Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt.
Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus
Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat,
· Poiste laul o Poiste laul o Kaluri poeg o Meremeeste laul o Raudtee o Tuulik o Puutööliste laul o Pillimehed o Poiste tants · Tsilga, tsilga, tsilgakene o Pilkelaul o Liisi tahab olla moodne o Juku otsib ametit o Rott lusikaga o Kanged mehed o Karu-Oti saapapuhastajaks o Jüri Kont ja Villem Vant o Tsilga, tsilga, tsilgakene · Metsatalu taat ja haldjas · Hiir rätsepaks
bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest
· Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. · Mõjutavad tegurid. Reaktsioonist osavõtvate ainete Kontsentratsioon Olek Temperatuur Katalüsaator Rõhk · Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes. 29. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist · Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini keemiline reaktsioon toimub. · Vant Hoffi reegel temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda. 30. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid · Homogeenne katalüüsis reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis. · Heterogeenne katalüüsis reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid e protsess toimub faaside piirpinnal. 31. Mis on keemilise reaktsiooni järk?
üleloomulikkuse elemendiga maailm, nende suhted mitmesugused. Näiteks: *reaalmaailma tegelane satub imelisele maale, nt ''Alice imedemaal'' *muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas nt A. Perviku ''Kunksmoor'' *muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaalelulised tüübid, olukorrad nt A. Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882
1972 ,,Nublu" 1978 ,,Alfa-Romeo" Kolm viimast noorematele lastele, loomadest 1976 ,,Maja metsa ääres" 1983 ,,maari suvi" Kaks viimast MJ+reaalsus 1989 ,,Kasulaps" loomadest lood Heino Väli Peamiselt poistele kirjutav, kriitik 1975 ,,Kaevulood" kogu 1978 ,,jutud" kogu Silvi Rannamaa Lastele 4 raamatud 1959 ,,Kadri" 1963 ,,Kasuema" 1977 "Nösperi Nönnu Natukene" kunstMJ kogumik 1985 ,,Väikese käpa jälg" Iko Maran 1964 ,,Lauri ja Kaie kummaline matk" 1974 ,,Londiste, õige nimega Vant" 1966 ,,Läbi metsa" värsslugu 1970 ,,Kirjud lood" keskmisele kooliea poistele 1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu 1967 ,,Silja, päikesekiir ja maailm" 1968 ,,Kuu aega täiskasvanu" 1971 ,,Tere!Sind ma otsin" 1977 ,,peidus pool" Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema Ei kujuta elu ette ainult roosadestoonides.
klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva
Karu-Oti saapapuhastajaks (Ainetel) Oli saapapuhastaja väike Oti -- karupoja. Kure ainsa saapa ta nühkis puhtaks vaevata. Kuke uhked säärikud olid peagi määritud, tõmbas üle harjaga, ilusasti läikima. Juba elevandiga rohkem vaeva nägi ta. Ja kui merekrabi tuli, Otil veelgi raskem oli. Viimaks ligi komberdas sajajalgne mardikas. Oti viskas harjad käest laskis jalga kõigest väest. Jüri Kont ja Villem Vant (Ainetel) Jüri Kont ja Villem Vant rasket käru veavad. Tee on räbal, ilm on sant -- linna jõudma peavad. Jüri laseb salaja käru tiisli käest: ,,Las nüüd Villem vedada üksi üles mäest!" Aga Villem mõtleb ka: ,,Eks see Jüri vea! Tiisli lahti lasen ma -- egas sõber tea!" Sõbrad nõnda kõnnivad, mõlemal hää meel.
· 1037.a vapiga · Sinine meri, kaubandus · Valge õilsus, siirus, külalislahkus LINNAPEA Nils Usakovs VEEKOGUD · Daugava (31km) · Jõed · Kanalid · Järved SILLAD · Vansu tilts vant-, rippsild; 1981 · Akmens tilts kivisild; 1972, 1957 · Dzelzcela tilts raudtee sild; 1914, 1951 · Salu tilts saar(t)e sild; 1976 · Dienvidu tilts Lõunasild; 2008 DAUGAVA · Zaku sala (Jäneste saar) SAARED · Lucavsala · Kipsala · Kundzinsala MEzAPARKS · 1950 · 11, 821 km2
EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.6: TUULEKOORMUS Kuna tuulekoormuse norm on mahukas ja keeruline, on siin toodud väljavõtted olulisemast. 1. Kasutusvaldkond (1) Käesolevas normieelnõus antakse juhiseid hoonetele, tornidele, korstendele, sildadele jt. ehitistele ja nende osadele mõjuva tuule- koormuse määramiseks. Eriehitiste (ehitised kõrgusega > 200 m, sillad pikkusega > 200 m; vant- ja rippsillad, sõrestiktornid, vantidega mastid, korstnad jne.) puhul tuleb järgida vastava konstruktsiooni projekteerimisnormides toodud erinõudeid ja teha vajalikud lisauuringud. Piirangud käesoleva normieelnõu rakendamiseks on toodud tekstis. (2) Tuulekoormus tuleb arvutada igale koormatud objektile eraldi. Koormatud objektiks võivad olla · ehitis tervikuna; · osa ehitisest; · ehitise üksikelemendid (sh. katteelemendid) ja nende kinnitused.
kõver suur raudnael, mida ta nimetas autovändaks. Oodates nad mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitasid ja suretasid autot. Ema tuli ja nad läksid koju. Kuuseehted. Käes on jõulud ja Pille-Riin tahtis kuusele ehteid panna. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru. Iko Maran Londiste, õige nimega Vant See raamat on üks minu parimaid leide. Tiia Toomet Lapikirja ja lastekirja Joonistanud Vive Tolli Raamat räägib meile jutu Eidest ja Taadist, kes elasid nii ammu, et kõige vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta
kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti. Klassiväline lugemine 1. klass E. Raud ,, Sipsik" S. Väljal ,, Jussikese seitse sõpra" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" Ch. Perrault ,, Saabastega kass" 2. klass I. Maran ,, Londiste, õige nimega Vant" E. Raud ,, Peep ja sõnad" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" J. Rannap ,, Nublu" A. Pervik ,, Sookoll ja sisalik" 3. klass Aino Pervik , ,Kunksmoor" Annie M. G. Schmidt ,, Viplala" Astrid Lindgren ,, Bullerby lapsed" Otfried Preussler ,, Väike nõid" Tiia Toomet ,, Kodused asjad" 4. klass Aapeli ,, Üle linna Vinski" A. Lindgren ,, Kalle Blomkvist ja Rasmus" A. Milne ,, Karupoeg Puhh" P. L .Travers ,, Mary Poppins" A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus ja Lontu" 5. klass
● Kui tekkis kokkupõrge mingite muude andmetega, siis saadab ta selle KOHE uuesti tõenäosusega p . Kui tõenäosus ütles, et ta ei saadaks seda kohe uuesti, siis ootab ta kindla ajavahemiku ja saadab selle kohe uuesti tõenäosusega p . Rinse and repeat. CSMA ehk Carrier Sense Multiple Access. Erinevalt ALOHA-dest, kuulatakse CSMA puhul ka seda, mis toimub ümberringi. ALOHA analoog päris elus on see, et mingi vant hakkab (mingi tõenäosusega) lihtsalt lobisema, segades kõikidele teistele vahele, kes parasjagu oma juttu räägivad. Kui midagi pole aru saada (kokkupõrge, sest kõik räägivad korraga), siis jääb ta vait, aga mingi tõenäosusega hakkab jälle varsti lobisema. CSMA/CD on “viisakas” protokoll, mis tegutseb järgnevalt: ● Carrier Sensing (CS) - kui keegi teine hetkel oma andmeid edastab, siis
ment, have noticed that among many animal species behavior often occurs in rigid and mechanical patterns. Called fixed-action patterns, these mechanical behavior sequences are noteworthy in their similarity to certain automatic (click, whirr) responding by humans. For both humans and subhumans, the au- tomatic behavior patterns tend to be triggered by a single feature of the rele- vant information in the situation. This single feature, or trigger feature, can often prove very valuable by allowing an individual to decide on a correct course of action without having to analyze carefully and completely each of the other pieces of information in the situation. III The advantage of such shortcut responding lies in its efficiency and econ- omy; by reacting automatically to a usually informative trigger feature, an
2–8 52 5.1 4.7 : 1 S Portuguese Ferreira et al. Alheiras (2006) sausage 25 to 16 9 0.95 4.5 S Dutch Houben and sausages vant’Hooft (2005) 24 to 15 35 45–49 <0.91 5.1 S Ireland Hughes et al. sausages (2002) 35 to 5 40 60–65 4.4–4.7 3.5 : 1 V US Lebanon Chikthimmah
annaabi.ee 
