Kaev ja pendel
Rotid tulid sedelgavööd närima. Vabanesin vööst, ajasin rotid minema. Pendlil õnnestus
mu nahka kaks korda riivata. Astusin kiiresti kivipõrandale. Selleks hetkeks olin vaba. Pendel
seiskus, mingi nähtamatu jõud tõmbas ta läbi lae üles. Kahtlemata valvati igat mu liigutust.
Seintele maalitud portreede silmadesse hakkas kumama sünget lõõmavat tuld. Lämmatav lõhn
täitis vangikongi. Hingeldasin. Ahmisin õhku. Seinad hakkasid sulguma ja surusid mind aina
edasi kaevu poole. Vangusin kaevu serval. Kuskil kostus kõnekõminat. Puhuti pasunat. Kostis
kõrvulukustav krigin. Lõõmavad seinad taganesid kiiresti. Prantsusmaa vägede kindral Lasalle´i
käsi haaras kinni mu käest, kui ma minestunult sügavikku kukkusin. Inkvisitsioon oli oma
vaenlase kätes.
annaabi.ee 
