Vangilaager Mäletan, kui meid korjati kokku ja viidi kusagile Valge Mere äärde Molotovskis asunud laagrisse. Teadsin juba ette, et mingi aeg midagi sellist juhtub ja meid kusagile viiakse aga põgeneda selle eest ei olnud ju kusagile. Meid oli palju, nii mehi kui naisi, ka noored tüdrukud ja poisid võeti kaasa. Väga hull elu oli seal laagris noortel Vene tüdrukutel, keda mõnitati, kiusati ja rakendati rasketesse töödesse, hoolimata nende vanusest ja suutlikusest rasket tööd teha. Meesvangid, nende hulgas ka meie, noored lennuväepoisid, olime nende jaoks kui ''tundetud loomad'', keda võidi peksta, mõnitada, sõimata ja kohelda äärmiselt toorelt igal võimalikul juhul. Meid kasutati peamiselt tervistkahjustavatel ja rasketes kliimatingimustes tehtavatel välitöödel. Tööpäeva pikkused olid enamasti 10-12 tundi. Kuna sõja järel oli Venemaal suur toidupuudus, siis süüa sai väga vähe, 2 korda päevas, homm...
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et terroristide ülekuulamisel võib kasutada “täiustatud ülekuulamisvõtteid” (enhanced interrogation techniques), nt waterboarding • USA justiitsministeeriumi arvates olid need seaduslikud • Waterboarding – kinniseotud lamavale kahtlusalusele tilgutatakse vett pähe • Kriitikud nimetasid seda piinamiseks Guantanamo vangilaager • 2002 – terrorismis kahtlustatavate vangilaager • Ei USA territooriumil, vaid sõjaväebaasis Kuubal • USA väitel ei laiene neile tavalise sõjavangi õigused, sest nad kandsid tsiviilriideid • Vange hoitakse seal süüdistust esitamata • USA kohtutes ei peaks neile esitatavad süüdistused vett, sest puuduvad kaalukad tõendid • Vange hoitakse seal nende ohtlikkuse tõttu • Tegutseb siiani 11.09.2001 terrorirünnakud olid muu hulgas islamiterroristide lõks lääne
Lugupeetud klassikaaslased, Meie koolis on tahetud ellu viia koolivormi kandmise idee. Korraldati hääletus ning napilt jäid võitjaks need, kes seda ei soovinud. Leian, et see on väga hea, sest muidu oleksid kõik vanemad sunnitud oma võsukestele koolivormi välja ostma ning majanduslikes raskustes peredele oleks see päris suur hoop, eriti kui arvestada praegust majanduskriisi järgset aega, kus paljud inimesed on oma töö kaotanud ning kes rohkem palka saanud, elavad säästudest, kuid kes enne kuidagi ots-otsaga kokku tulid, on nüüd päris näljapajukil. Mõnel on vaja üles kasvatada lausa kaks, kolm või veelgi rohkem last. Mõelgem nüüd sellele summale, mida need pered välja peaksid käima. Teiseks, koolivorm võib nädala keskel määrduda. Sellel juhul tuleb ilmselt reedeni mustade riietega koolis käia, sest riideid nii kiiresti pesta ja kuivatada ei jõua. Viimaks, koolivorm on väga ebaoriginaalne ning nõukogude, kus i...
Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga Euroopa meistrivõistlused Pariisis Õnnetus 1935-1966 Karjääri lõpp Mobilisatsioon Punaarmeesse Põgeneb üle rindejoone Vangilaager 1935-1966 Treener, ehitustööline Võistleb mõned korrad peale sõda Vabariikliku kategooria maadluskohtunik Sureb 1987. aasta suvel Tallinnas 97 aastaselt Tema mälestuseks Mälestussammas Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev on saanud nime tema järgi Temanimelised võistlused tänapäeval Eluloofilm Pärast Eesti Vabariigi taastamist valiti Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...
Kasvatatakse: ØRapsi ØKartuleid ØKapsaid ØNisu ØJuurvilju ØOtra ØTomateid ØMaisi ØSibulaid ØÕunu ØKurke jms Vaatamisväärsused ØWieliczka soolakaevandus ØBrama Królewska Kuninga värav ØVarssavi Suur Teater ØGdaski raudteejaam kaunimaid raudteejaamu Euroopas ØAuschwitzi vangilaager - Krakowist mitte väga kaugel asuv huvitav ja ØKrakowi vanalinn hariv muuseum ØPühavaimu kirik Lublinis ØVarssavi vanalinn ØPanieska torn Szczecinis ØWaweli kindlus ja kuningaloss ØPüha Barbara kirik Øhttps://youtu.be/Qbu_FRg8vuU Kasutatud allikad: www.makutanojunction.org www.reisiguru.ee https://metsaring.files.wordpress.com /2012/03/14_ypef-booklet-2011- www.wiki.gomaailm.ee
Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks. Tõstatatakse küsimus geide seaduslikust abielust. Eesti katkistele maanteedele eraldatakse raha, et need korda teha ja nautida reisimist oma kodumaal Paistab, et EL-il ei olegi ühtki puudust. Kuid kui palju on jäänud meie iseseisvusest ja kas seda üldse enam on
o Jäeti ilma riigikaitsest - September 1939 - juudivastane poliitika sai uut hoogu o hakati eraldama linnaosadesse (getodesse) sinna sunniti kõik juudid sealsed elutingimused olid rasked, suremine oli muutunud igapäevaseks o koonduslaagreid rajati ka linnast välja surmalaagriteks kutsuti o Eestisse oli 1941 a sügiseks jäänud umbes 1000 juuti, kunagi oli olnud 5000 o Eesti suurim vangilaager oli Klooge o Auschwitz tuntuim rohkete gaasiakmbritega vangilaager üldse asus Poolas o 27.01.1945 holokausti päev 6 mlj juuti, ka mustlased o Tapeti kõiki ka rasedaid ja lapsi ja vanainimesi, kõik viati ühte auku lõpuks kaevati ikka kõik üles ja põletati ära, et varjata oma kuritegusid Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine riikide liit Hitleri vastu - Algas 1940 aasa sügisel
Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel. Antiik ja ladina keel, Hesse ,,Stepihunt" ja Kafka ,,Protsess" Viirlaid Avaldanud 7 luulekogu. Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed
.................................................... 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938. aasta kevadel olevat EÜS-is
3 Sotsrealistlik skulptuur oli algselt tugevasti seotud arhitektuuriga ning sellest sõltuvalt, oli tal poliitilise sõnumi levitamise kõrval ka dekoratiivne tähendus. Maalidele, plakatitele oli iseloomulik tüüpilisus, rahvuslikkus ning tegelikkuse tõetruu, ajalooliselt konkreetne kajastamine selle revolutsioonilises arengus.4 Muidugi oli tol ajal kunsti tegemine üpriski eluohtlik, valikud, mida tegelikult polnud jäeti lahkelt kunstnikele, neid mitte järgides ootas sageli ees vangilaager või midagi veel hullemat. Tänapäeva nooretele võib stalinistlik kunst olla midagi veidrat, sellega seotud õuduslood meenutavad pigem arvutimänge. Kuid samas oli neis hiiglaslikes monumentides ja suurtes, helgete värvidega muinasjutte jutustavates maalides ligitõmbavat. Oli see realistlik kujutusviis, mis aastakümnete jooksul unustusse jäänud? Või vaatajate soov lihtsate vahekordade järele- 2 Ajakiri „kunst
Metsavennad ei olnud küll kindel armee, kuid igal võimalikul juhusel proovisid nad võidelda Punaarmee vastu. Selline sihikindel võitlushimu aitas kõvasti kaasa Nõukogude vägede hävitamisele. Ei tohiks hukka mõista metsavendade röövimis teiste perede tagant küladest või linnadest. Nad elasid rasketest tingimustes, pidevalt näljas ning surmaohus. Kui samas, neil ei jäänud muud üle valikud olid kesinad, kas siis Vangilaager Venemaal või põline mets Eestis. Kindlasti tuleks mõista seda, miks metsavennad liitusid Saksa armeega, kui algas Vene-Saksa sõda. Kuna nad olid võidelnud NL vägedevastu, siis oli metsavendadele suur rõõm aidata vaenlase vaenlast. Mina kindlasti leian, et metsavendade sõjaaegne tegevust ei tohiks kindlasti hukka mõista. Hoolimata sellest, et nende eesmärgiks oli ennast kaitsta, soovisid nad südame põhjast ka Eesti vabadust. Lähte Ühisgümnaasium Metsavendlus referaat
Ernest Hemingway 1899-1961 Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid...
Teise maailmasõja ajal töötas tehas kolmandiku võimsusega. Sõja järel ei tehtud tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ja toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega. Pilt kolmandast tehasest: 1957. aastal alustati neljanda tehase ehitamist. Kõigepealt tuli rajada ehitajatele elamuid. Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised.
tänav jm. Pelguranna ajalugu 19. sajandi alguse linna vaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks. 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit. Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad. Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikkuses kolisid sinna saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse saksa sõjavangid. Tõeline nõukogude ehitusbuum läks Pelgurannas lahti paar aastat pärast sõja lõppu, kui tuli kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka
(,,Ma poleks iial tohtinud siia tulla. Seal, väljas, olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu nüüd ei saa ma enam ealeski nii olla. Ma olin sõdur, ja nüüd pole ma enam midagi muud kui valu enda pärast, oma ema ja kõikide pärast, ja see on nii lohutamatu ja lõputu. Ma poleks iial tohtinud puhkusele sõita" Lk 114-115) 2 5. Taas õppekursused Heidelageris. Maakaitseväkke on saadetud ka Pauli õpetaja Kantorek. Samas asub ka venelaste vangilaager (,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailm põlgab /-/ Kes oskaks nüüd veel vahet teha, kui ta siin neid vaikseid inimesi näeb, kellel on lapsenäod ja apostlihabemed! /-/ Ja ikkagi tulistaksime me jälle nende pihta ja nemad meie pihta, kui nad oleksid vabad." Lk 119).
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
Need laevad rekvireeriti hiljem Briti võimude poolt ja ühendati Atlandi konvoidega. Sõja ajal teenis Briti laevastikus umbes 1000 eesti meest. Üksikuid eestlasi oli ka Kuninglites Õhujõududes ja maavägedes ning USA sõjaväes. Rünnak Nõukogude Liidule 22. juunil 1941.a alustasid Saksa väed pealetungi Nõukogude Liidule.Juba juuli alguses jõuti ka Eesti piirile. Sõja alguses viidi Venemaale üle 33 000 eesti mehe. Eestlased saadeti tööpataljonidesse. Peamiselt oli see vangilaager, kuhs suri kolmandik eestlasi. 9 Sõda jätkub. Sakslaste pealetung jätkus ja peagi ületasid nad Eesti lõunapiiri. Juuli lõpus piirati sisse Emajõe ala kaitsnud Nõukogude armee korpus ja purustati see täielikult. Varsti tungiti ka Narva ja Tallinna. Tallinna kaitses umbes 70 000 sõjaväelast kellel oli 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki
Parlamendis käsitlusel olevad ning töö autorit ennast huvitavad teemad. Soolise võrdõiguslikkuse ja tervishoiu küsimused on aktuaalsed ja vajavad lahendusteni viivaid põhimõttelisi seisukohti ja otsuseid. Elulugu Siiri Oviir on sündinud 3. novembril 1947. aastal Talllinnas. Esimesed 25 eluaastat elas Siiri Kadriorus koos ema-isa ja kahe vennaga. Siiri isa mobiliseeriti sõja lõpupäevil saksa sõjaväkke, millele järgnes vangilaager Venemaal ning ema ja isa kooselu lagunemine. Siiri sai endale 13 aastaselt kasuisa, kes oli tema laste ja lastelaste poolt armastatud vanaisa Massa ning kes elas 95 aastaseks ja keda Siiri pidas oma elus väga tähtsaks. Oluline roll Siiri elus oli ka vanaemal, kes oli elujaatav ning optimistlik naine, ta ei käskinud ega keelanud, vaid juhendas ja julgustas. Siiri Oviir on abielus riigikontrolör Mihkel Oviiriga ja kolme täiskasvanud tütre ema.
Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale. 1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile 1925 opositsiooniparteide laialisaatmine 1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus 1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid 1939 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga). Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939. Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud.
valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4). · Adamson-Eric eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. · Johannes Semper - eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. 50
Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. KORDAMINE: India Nehru Ghandi pisutski chiang khasek ataberk leni riefenstahl rezisöör stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus
..........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus...................................................lk 7. Terrorismi finantseerimine.................................................................lk 8. Terroristlikud organisatsioonid ............................................ lk 9. Terrorismivastased organisatsioonid.......................................lk 10. Guatemala vangilaager.......................................................lk 11. Kokkuvõte - tulevik ja väljavaated........................................lk 12. Kasutatud kirjandus..........................................................lk Sissejuhatus ,,Ameerika jaoks elutähtsad huvid ja meie sügavaimad veendumused on nüüdsest üks ja seesama. Me oleme oma riigi algusaegadest peale selgelt kinnitanud, et igal inimesel siin maa
potentsialse (ja tegeliku) -> metsavennad jne vaenlase tunnuse alusel Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne Rühmatööst tulnud repressiivorganid KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine NKVD / SARK (SORVO) – nö majanduspolitsei Miilits GULAG - vangilaager Vene sõjavägi / Armee Prokuratuur Kohus KP GLAVLIT Õpsi repressiivorganid Julgeolekuorganid o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega
2.2.5 Mälestusteraamatud *,,Grand Marinast'' Kadriorgu: lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg'' - Faatum 2007, toimetaja Juhan Saar. Tuntud lastekirjaniku ja lugupeetud pedagoogi Harri Jõgisalu mahukas ja sisutihe mälestusteraamat hõlmab esimest Eesti aega, venelaste anneksiooni, Saksa okupatsiooni ja nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis peale II maailmasõda. Lapsepõlv Läänemaal, kooliaeg sõja-eelses Tallinnas, sõjatee "valel poolel", vangilaager Venemaal. Pedagoogika õpingud Eestis ja Leningradis vaheldumisi õpetajatööga Läänemaa koolides. Palju huvitavaid juhtumisi ja kohtumisi tuntud inimestega. *,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' - Faatum 1998, toimetaja Juhan Saar. Raamat annab ülevaate autori ja tema saatusekaaslaste elust-olust ajavahemikus oktoober 1944 - detsember 1946. Tegevuskohtadeks vangimajad, -tapid ja -laagrid. ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel'' - Kirjastus Ilo 2009
puhkemise ajaks Liidu kodanikud, pidi tagasi toodama, kuid inimesed ise ei tahtnud. Repatrieerimise käik. 1) Repatriandid kui NKVD erikontignet 2) Filtreerimine a. TTPA (tööliste-talupoegade punaarmee) Formeerimise Peavalitsus – sõjavangid b. NKVD kontroll-filtreerimise punktid – tsiviilisikud c. NKVD erilaagrid - „süüdiolevad“ tsiviilisikud Enamasti ootas tagasitulnuid vangilaager, filtreerimine jne. Repatrieerimise käik. Repatrieerimispropaganda: Trükipropaganda Raadiopropaganda Kinopropaganda Kirjad Isiklikud kontaktid Repatriantide „õnneliku elu“ kirjeldamine Pagulaskonna kujunemine Pagulaskonna organiseerumine Välis-Eesti kultuurielu ja kirik Repartieerimispoliitika Välis- ja Kodu-Eesti suhted Balti küsimus rahvusvahelisel areenil.
nõukogude bürokraatia tulemusel infarkte saama. 4. "Nelikümmend küünalt" (1966, 1995) Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale küünal haaval. Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine "valel poolel", Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit nagu paljusid teisigi aitavad tutvused "õigete" inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud. 5
Muutusid vaenlaste otsimised, arreteerimised, vanglatesse saatmised massiliseks. Selgus, et Vm vanglasüsteem ei tule arreteeritute majutamisega toime, vanglad olid üle rahvastatud, lisandusid tuhanded pantvangid. Selleks, et terrori käigus arreteeritud ära mahutada, hakati neid 1918 paigutama tühjaks jäänud sõjavangi laagritesse. Laagrite arv kasvas jõudsalt, 1919 alguseks oli selliseid laagreid 21, 1921 a-ks oli vastu võetud otsus, et igasse kubermangu tuleb rajada üks vangilaager, nende arv kokku oli juba üle 100. Nende vangilaagrite eripäraks oli see, et enamlaste maj olukord oli ääretult raske, kõige vähem huvitas neid vangide ülalpidamine. Seetõttu juba kodusõja aastatel rakendati põhimõtet, et vangid peavad end ise ära toitma, nad saadeti sundkorras tööle ja nende tööde arvelt peeti laagrite kompleksi ülal. Kodusõja- aegsetes laagrites on nähtud GULag-i eelkäijat. Tegemist oli ajutise ja kodusõja vajadusest lähtuva lahendusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
