Ei ole mõttetult elatud aegu
seo end millegi sellisega enam. Sellepärast ongi tegelikult ka negatiivsetel mälestustel või
aegadel mõte- inimesed saavad teada, et mingit tegevust ei tasu teha enam, sest see ei paku huvi
või heaolu tunnet või, et mõnes olukorras ei tasu teatud viisidel käituda, sest see toob tüli ning
pahandusi. Kõige parem on tuua näiteks mõni vang. Erandeid arvestamata julgen väita, et kui
inimene saab hakkama kuriteo või väärteoga ja kaotab sellepärast mõneks ajaks oma vabaduse
vangikongile, siis seal olles teeb ta endale selgeks, et tema käitumine oli vale ja hakkab järgima
vastupidiseid ehk sel juhul positiivseid käitumisreegleid. Peale seda ütlevad enamus neist isikuist
kes sellise asja läbi on elanud, et see aeg oli mõttetu ja igav ja neil polnud tol kindlal ajal mingit
tegevust. Tegelikult on ju asi vastupidi, kui inimene on suutnud seal kongis olles endale selgeks
teha, et tema tegu ei olnud õige, siis sellel on ju suur väärtus, sest muidu talle ei oleks see kunagi