Vanemlus
tunnistab oma isadust, saab ka juriidiliselt lapse isa. Eestis jääb isa siiski tuvastamata
15% vastsündinuist (2003. Aasta andmed).
Sotsiaalne vanemlus on seotud vanemateks peetava isiku ja lapse kooseluga, lapse eest
hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti
bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele.
Kui näiteks kasuisa on lapse lapsendanud, saab tema puhul rääkida ka juriidilisest
vanemusest. Lapsekasvutingimused on kõige paremad, kui tema bioloogilised
vanemad end ametlikult tema vanemateks peavad ning võtavad enda kanda kõik
seadustest tulenevad õigused ja kohustused.
Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab
kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. Psühholoogiline
vanemlus ongi olemuselt kõige keerulisem.
Argivanemlus on see, et vanemad jagaad lapsega kõike, mis perekonna argielus ette
tuleb
annaabi.ee 
