Minu esimene koer
perega veel maal ja Muffin oli loomulikult nende juures. Talve saabudes
kolisid nad linna korterisse. Muffin ei õppinud aga kuidagi ühismaja
reegleid selgeks. Nimelt ei tähendanud naabrite rahu talle midagi.
Koerake haukus iga krõbina peale pikalt ja eriti kileda häälega. Õe jaoks
oli see katastroof, aga minu jaoks suur vedamine. Nimelt toodi Muffin
meie poole käitumist parandama.
Nüüd on Muffin meie juures elanud juba pool talve ning minu
vanematelegi väga armsaks saanud. Muffin magab toas aknalaual ja
möllab õues lumehangedes ning mängib teiste külakoertega. Eriti suur
sõber on ta naabrite Jorsi ehk Reksiga. Meie isaga panime Muffinile ka
erinevaid nimesid Muki, Muri, Naki.
Muffin on eriliselt rõõmsameelne koer ja mulle väga meeldib tema
eest hoolitseda ja temaga tegeleda. Hommikul istub ta aknalaual ja
saadab mind kooli. Kui tulen koju, siis tervitab ta mind tõelise
koeratantsuga.