Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nend...
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE TERVIS LASTEAIAS Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tervislik toitumine......................................................................................................................3 Laste hammaste tervis.................................................................................................................4 Suuhügieen..............................................................................................................................4 Üldine hügieen, haiguste ennetamine .....................................................................................................................................................6 Toidupüramiid.......................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsem...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuse...
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ...
Lasteaiad. Suurem osa vanemaid kasvatab oma lapsi kas oma ,, terve mõistuse" ehk nende näpunäidete järel, mis nad tegelikust elust omandanud. Ei nõuta neilt ju mingisuguseid eelteadmisi ei siis, kui nad abielusse astuvad, ei ka siis, kui nad hakkavad lapsi kasvatama. Ümberpöörtud, öldakse arvamisel, et kellegil õigust ei ole ennast kuidagi viisi vanemate kui lastekasvatajate tegevusesse segada. See arvamine on pärit vanast heast ajast, kus vanematel õigus oli laste elu ja surma üle. Missugused koh u s t u s e d vanemad lastekasvatamisel eneste peale võtavad, seda ei kujutata enesele ette. Kui tahetakse kasvatuses tuntavaid tegelisi tagajärgi saavutada, siis peab varem ehk hiljem vanematelt lastekasvatuses eelteadmisi nõudma; peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondli...
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ü...
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?..........................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Teabekäsitlus Arvestustöö Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppig...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis toh...
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale la...
LIHTSUSTATUD ÄRIPLAAN Koostaja: Marianne & Kerti Tallinn 2013 1. Juriidilised andmed Äriühingu juriidilised andmed: ● Ettevõtte nimi- OÜ Pätu Mängutuba ● Staatus – registreerimata ● Juriidiline vorm- osaühing ● Aadress- Männi 5a, 12344 Tallinn ● Telefon- 52344756 ● E-mail- info@pätu.ee ● Piirkond- Harjumaa ● Osakapital- 2500 € ● Ettevõtte tegevusala- 8891 Lapsehoiuteenus OÜ Pätu Mängutuba on lapsehoiuteenus lapse seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 252 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. OÜ Pätu Mängutuba omanik: ● Isiku roll- omanik. ● Isikukood: 49303093345 ● Nimi OÜ Pätu Mängutuba: Muki Muki ● Osamaks: 2500.- ● Telefon: 112 2. Äriidee, missioon, visioon, põhiväärtused, ...
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- ...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJA...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad......................................................
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas.......................................................
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. ...
,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps." See tähendab seda, et kui last hästi karmilt ja vitsaga kas...
KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS Referaat-essee Ajad ja kombed on muutunud. Koos nendega on muutunud ka inimeste liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib o...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?......................................................
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
"Igaüks rohigu oma rohtaeda" (Voltaire) Inimene sünnib siia maailma puhta lehena. Kuidas ta oma eluea jooksul selle paberilehe täidab, sõltub eelkõige temast endast. Loomulikult ümbritseb inimest elu jooksul palju teda mõjutavaid tegureid, aga tähtis ongi oskus raskustele vastu astuda ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus h...
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevus...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töö...
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. ...
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
Milline oleks Eesti ülikoolideta? Eget Lina 10 R Türi Ühisgümnaasium [email protected] 55581338 Küsimus, milline oleks Eesti ülikoolideta on nii palju küsitud, et selle üle võib arutleda väga mitmeti ning väga pikalt. Eelkõige rõhutakse siin noorsoole, kellele pannakse alatihti südamele tõsiasi, et haridus on tähtis ning aina enam võime tunda seda, et ilma kooliskäimiseta me elus läbi ei löö. Milline oleks Eesti ülikoolideta? Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatu...
Salajased kasvatajad tegelased :peategelane viie aastane Michelle , kes elab koos oma tädi Bertaga , peale seda kui ta vanemad 2 aastat tagasi jõhkralt mõrvati . mõrvareid pole veel tuvastatud . Michelle lasteaia kasvatajad Yanne ja Marie . Kahtlustatavad mõrvarid maffiaboss Jonny ning tema parem käsi Tody . Michelle vanemate mõrva ning loos toimuvate kuritegusi uuriv detektiiv Barker ja politseinik Mathias , kes vahistab kurjategijad. Väikene Michelle elab koos oma tädi Bertaga peale vanemate traagilist surma Tallinnas , Mustamäe linnaosas . Neil on tänu Berta heale tööle ning Michelle vanemate pärandusele väga head elamistingimused . Uurijad , ning politseinikud pole kahe aastaga suutnud välja selgitada kes mõrvas Michelle vanemad , ning miks . kuriteo paigal oli vaid räsitud välimusega kalts , uhiuus juuksehari ning tühi paber , mis olid arvatavasti kukkunud välja mõrvarite taskust . ...
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...
Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik..........................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab üm...
Ma ei suhtu kunagi erivajadustega inimestesse eemaletõukavalt ega kuidagi eriti teisiti, kui tavalistesse tervetesse inimestesse. See, et inimesel on puue ei tähenda, et ta ei oleks inimene ja ei vääriks meie austust. Muidugi on kurb vaadata, kui näen linnapeal inimesi, kes ei saa endaga ise hakkama kuid ega minu haletsemine ei aita, vaid võib olla muudab minu oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks. Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda. Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne. Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
annaabi.ee 
