puudub tal igasugune tahe oma käitumist muuta ja parandada, kuna oled temalt juba niikuinii kõik ära võtnud. Tegelikkuses tahavad vanemad, et lapsed käituksid samamoodi nagu nad ise või veelgi paremini mina võin eksida, aga mu laps peab olema ideaalne. Arvatavasti ongi laste füüsiline karistamine osalt tingitud hirmust, et lapsed ei ole täiuslikud ja kui neid ei "õpetata" füüsilise karistusega, siis võivad nad muutuda varasteks, vandaalideks, pättideks või koguni narkomaanideks. Ka vaimne vägivald võib olla karistusmeetodiks. Sageli, kui õpilane on millegagi hakkama saanud, siis selle asemel, et olukorda omavahel arutada, alandatakse õpilast terve klassi ees. Pedagoogide mõistes on see lapse või nooruki kasvatamine, kuid tegelikult hoopis tulemusetu tänitamine, mis ei vii mitte kuhugi. Kokkuvõtteks arvan ma, et karistamine on küll vajalik kasvatusmeetod aga seda oma teatud piirides
Avalikkuse silmis on "häkker" omandanud varjundi, milles nähakse eriti andekat oma ala asjatundjat, kes tihti oma võimeid halbadel eesmärkidel ära kasutab. Ka meedias kajastatud vastavasisulised uudised on antud arusaama ainult võimendanud. Kõike seda arvestades ei ole seega mõistlik antud kontekstis terminit "häkker" pruukida. Arvutitesse sissetungijaid nimetatakse nii mõneski kohas kräkkeriteks, küberkurjategijateks, vandaalideks, kriminaalideks. Nende hulgast kujutavad endast kõige tõsisemat ohtu kurjategijad, kes on kunagi antud ettevõttes töötanud. Nad on kursis ettevõtte turvapoliitikaga ning meetmetega, mida arvutisüsteemi kaitsmiseks kasutatakse. Tüüpiliseks näiteks on kunagine töötaja, kes ihkab ettevõttele kätte maksta. Ta on kursis, milliseid arvuteid on kõige mõistlikum rünnata, kus asub antud firma jaoks oluline info, millised kaitsesüsteemid antud
Avalikkuse silmis on "häkker" omandanud varjundi, milles nähakse eriti andekat oma ala asjatundjat, kes tihti oma võimeid halbadel eesmärkidel ära kasutab. Ka meedias kajastatud vastavasisulised uudised on antud arusaama ainult võimendanud. Kõike seda arvestades ei ole seega mõistlik antud kontekstis terminit "häkker" pruukida. Arvutitesse sissetungijaid nimetatakse nii mõneski kohas kräkkeriteks, küberkurjategijateks, vandaalideks, kriminaalideks. Nende hulgast kujutavad endast kõige tõsisemat ohtu kurjategijad, kes on kunagi antud ettevõttes töötanud. Nad on kursis ettevõtte turvapoliitikaga ning meetmetega, mida arvutisüsteemi kaitsmiseks kasutatakse. Tüüpiliseks näiteks on kunagine töötaja, kes ihkab ettevõttele kätte maksta. Ta on kursis, milliseid arvuteid on kõige mõistlikum rünnata, kus asub antud firma jaoks oluline info, millised kaitsesüsteemid antud