Referaat Vanapagan eesti rahvausundis
põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud
"Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi.
Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist
nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid
vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi.
Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine
Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega
ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks.
Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme
(mägesid, järvi), kandnud kokku suuri kive, puistanud neid laiali või visanud kivirahnu ühest
kohast teise (sageli sihtides kirikutorni)
annaabi.ee 
