Ristiusu levimine Euroopas
kerjusmungaordude teket. Märkimisväärne osa oli Liivmaa usuelus kogu keskaja
kerjusmungaordudel.
6
3. RISTIUSU LEVIMINE EUROOPAS
Aastaks 300 oli ristiusk haaranud kogu Rooma impeeriumi, ehkki tema seisund
lääneprovintsides oli veel nõrk. Arvatakse, et impeeriumi u 50 miljonist elanikust oli kristlasi
ligikaudu 15%.
Ristiusk oli linnarahva usund, mis vaid aegamisi vanameelsesse külla tungis.
Arengusuunda on tähistama jäänud sõna pagan, mis algselt maaelanikku tähendas.
313. aastal toimus Milano edikt, mille kohaselt lubati kristlastel Rooma riigis oma jumalat
kummardada.
Rooma impeerium hukkus rahvasterändamise tormides, aga kirik püsis läbi pimedate
sajandite. Vana-Rooma riikliku ühtekuuluvuse hoidis alal Rooma piiskop, paavst, kelle
võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14. sajandiks välja kristlik
Euroopa.
annaabi.ee 
