Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Pojukesed kooruvad 13-15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse. Täiskasvanud kuldnokad tarvitavad ka taimset toitu - seemneid ja pungi. Noored lendavad pesast välja juba 20 elupäeval ning liituvad teiste pesakondadega ja vanalindudega. Algab hulguelu põldudel ja luhtadel, kuid juba juuli lõpul seavad osad kuldnokad ennast rännuteele. Osad jäävad aga paigale kuni oktoobrini. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on
iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, emaslinnul on tuhm oliivikarva Kohata võib kalmistutel, mis lõppeb hääbudes. ülapool ja heledam alapool. Jalad on parkides ja suuremates mustjad. Noorlinnud sarnanevad aedades. *Väike-lehelind vanalindudega. *Vainurästas Musträhn Rähnilised Laulu tunneb lihtsasti ära tema valju Mõlemad sugupooled on üleni Teda võib kohata nii häälitsuse järgi: lennates on see mustad, kuid neid eristab see, et puhtais männikuis kui ka „krük-krük-krük…“ ning puul isasel on terve pealagi punane, aga lehtmetsades. Kõige
annaabi.ee 
