Rehv ja velg
suureneb vedrustuse, rooli ja rattalaagrite koormus. Muutub ka käänuraadius, seega
samuti juhtimis- ja pidurdusomadused. Joonis näitab, kuidas muutus esirattalaagrite
koormus, kui rööbet suurendati 50 mm. Algul oli nii sisemise kui ka välimise laagri
koormus u. 1000 N, peale rööpe suurendamist on välimisel koormus u. 2400 N ja
sisemisel u. 400 N; käänuraadius suurenes 40 mm-lt 65mm-ni.
Valuveljed ehk kergmetallveljed valatakse tavaliselt alumiiniumi- või
magneesiumisulamitest. Valuveljel on tavalise terasveljega võrreldes mitmed eelised. Ta
on jäigem ja reeglina ka kergem - väheneb vedrustamata mass, mis mõjutab positiivselt
sõiduomadusi, ratas püsib paremini teepinnal. Jäigem velg võib parandada ka
kurvisõiduomadusi. Sobivalt konstrueeritud valuvelg aitab samuti pidureid jahutada.
Tavalise tänavasõiduauto all ei ole aga valuvelgedest muud kasu kui välimuse
parandamine. Ilusate ja algupärastest pisut laiemate ja/või suurema väljanihutusega