M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Poiss jäi endiselt süngeks
nagu surnuvanker. Tädi lisas vesiravile kerge kaerajahudieedi ja rakuplaastrid. Ta arvestas
poisi vastuvõtuvõimet nagu kruusi mahutavust ja täitis ta iga päev sarlataansete kõikeravivate
arstimitega.
Tom oli muutunud selle aja peale tagakiusamise suhtes ükskõikseks. See n ä h t u s t ä i t i s
vana daami südame masendusega. See ükskõiksus tuli iga hinna eest hävitada. Ta kuulis
sellal esmakordselt «valuvaigistajast». Otsekohe telüs ta seda hea hulga. Ta maitses seda ja
tema süda täitus tänutundest. See oli lihtsalt tuli vedelal
81
kujul. Ta jättis vesiravi ja kõik muu ning rajas oma lootuse valuvaigistajale. Ta andis seda
Tomile teelusikatäie ja jälgis suurima ärevusega tagajärge. Tema mure haihtus otsekohe ja
hing oli jälle rahul, sest «ükskõiksus» oli hävitatud. Poiss ei oleks võinud ka siis tormilisemat,
elavamat huvi osutada, kui talle oleks tuli alla tehtud.