Kordamisküsimused (vastused)
kujundamine on autonoomne ning seda mõjutab perifeerselt retseptoritelt ja kesknärvisüsteemi
teiselt osadelt saadav informatsioon. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab periveeriast lähtuv
informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja
Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere
keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja
veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad
kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud.
Kopsualveoolides püsib O2 osarõhk kõrge, kopsukapillaaridesse siseneb aga madala O2
osarõhuga venoosne veri. Süsinikdioksiidil esineb osarõhkude vastupidine diferents. Need
osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse
gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu"