Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused
likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle
kuju. Vedelvoolavus oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest
teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda.
Kahanemine sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist,
jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise
ebaühtlust.
Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab
hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon
puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent
(2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid,
duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega
töödelda, s.t