Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valtima" - 3 õppematerjali

ALKALOIDID
12
docx

ALKALOIDID

ALKALOIDID Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees t...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Suitsetamise mõju keskkonnale
24
docx

Suitsetamise mõju keskkonnale

  Kasutatud allikad  o http://kak.znate.ru/docs/index-101056.html?page=5 o http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas o http://shkolo.ru/vliyanie-cheloveka-na-okruzhayushhuyu-sredu/ o http://otvet.mail.ru/question/46197803 o http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas o http://www.slideshare.net/aleksasuvorova/suitsetamine-ja-rasedus o http://alkeemia.ee/artiklid/6-mojuvat-pohjust-miks-peaks-raseduse-ajal- suitsetamist-valtima/l-130/c-1247/ o http://www.haigekassa.ee/ o http://www.who.int/features/2003/08/en/  

Ühiskond → Töö keskkona ohutus
9 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimused
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

juurde altpoolt ja pealtpoolt neid ärasöömine ei häirigi. 61. Kisklus- liikidevaheline suhtevorm, kus üks loom sööb teist looma. Kisklus lõppeb ühe poole surmaga, ehk siis üks pool saab kasu, teine kahju. Kiskja on enamasti saakloomast suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline voidurelvastumine kui peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun