Leedu ajalugu
Lõuna-
Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa.
Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1)
Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene
hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete
tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola
kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita). Uuel riigil oli
üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus
(Senat). Ühtne välispoliitika ja raha. Poolakatel oli õigus omandada maad ka Leedus.
Leedu säilitas: oma õigussüsteemi, haldusaparaadi, sõjaväe, riigikassa ja riigivapi.
Lublini uniooni tulemused: Leedu kaotas 1/3 aladest Poolale
Reformatsioon ja vastureformatsioon Leedus - 1544. aastal rajati Köningsbergi
ülikool, millest sai Leedu luterliku kultuuri keskus. 1547. aastal luterlane Martinas
annaabi.ee 
